Õppekava

Üldeesmärk: lapse kehaliseks, vaimseks ja sotsiaalseks arenguks on loodud tingimused, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja:

• lastele on loodud arenguvõimalusi soodustav turvaline keskkond, pakkudes võimalikult palju erinevaid õppe ja kasvatustegevuste viise ja meetodeid;
• lastele on loodud nende arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkond, kujundades lapsi vastutus-, otsustus- ja valikuvõimelisteks, teiste suhtes avatuteks ning teistega arvestavateks isiksusteks;
• lastele on loodud võimalused oma individuaalsuse ja loovuse kujundamiseks, eduelamuste saamiseks;
• lastele võimaldatakse kujundada endas igapäevaseid tööharjumusi;
• lastel on võimaldatud kasvada oma kodukohta tundvateks ja loodust hoidvateks inimesteks, kes austavad emakeelt ja eesti rahvuskultuuri ning arvestavad teiste rahvuste kultuuri eripäraga;
• toetada ja abistada lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel neid nõustada.

• õppe- ja kasvatustegevuses lähtume iga õppeaasta alguses toimuval pedagoogilisel nõukogul koostatud tegevuskavast;
• õppe ja kasvatustegevuste omavahelisest lõimumisest;
• süsteemne ja järjepidev laste arengutingimuste loomine – kergemalt raskemale, lähemalt kaugemale, sotsiaalset, vaimset ja füüsilist arengut jälgiv;
• individuaalne töö lapsega – igale lapsele tingimused võimete arenguks;
• õppe- ja kasvatustegevus käsikäes mänguga kõikides tegevustes;
• lapsest lähtuv õppe- ja kasvatustegevus;
• koostöö kolme poole vahel: laps – lasteaed – lapsevanem;
• õppekava avatus – alati on võimalus muuta ja lisada.

Lõvimeri pedagoogiline alus toetub Johannes Käisi pärandile. Meie töös on olulisel kohal lapsepärasus, tegevusõpe ja mängu põhimõtted.

Lähtume mõttest, et laps õpib kõige paremini siis, kui ta saab ise kogeda, tegutseda ja avastada. Õppetegevused on seotud lapse igapäevaelu, looduse, muusika, liikumise ja praktiliste tegevustega. Me ei suru lapsi liiga vara formaalsesse õppimisse, vaid loome olukordi, kus laps saab õppida loomulikult, uudishimu ja rõõmuga.

„Esimese 6 aasta kestel valitseb lapse elus mäng. See on tõeline mänguiga.“

– Johannes Käis